esmaspäev, 4. jaanuar 2016

Uisutamas

Kuna järvejää oli sile ja paks, siis läksime järgmisel päeval uisutama. Päike paistis küll hästi heledalt, aga ilm oli päris külm, lausa  -13 kraadi. Minul küll uiske pole, aga oskan ka käppadega väga hästi liugu lasta. Isal on oma uisud, aga Merili ja ema pidid omavahel uiske jagama:

Kuna ilm oli ikka päris külm ja käpad hakkasid jää peal külmetama, siis soojendasin käppi sooja teki peal ning ühtlasi valvasin ka asju:

Kuna isa on meil uiskudel kõige osavam, siis näitas ta meile katkendit oma vabakavast =)

Rändasime muinasaega

Vanarahvas arvas vanasti, et milline sa oled 1. jaanuaril, selline on sul terve aasta. Seetõttu soovisime aasta esimest  päeva mitte maha magada ning otsustasime rännata ajas tagasi no nii umbes 1000 aastat. Nõnda seadsimegi sammud Kiruvere muinaslaagri poole, et vaadata, kuidas neil elu läheb. Kõigepealt tuli päris palju jalgsi kõmpida. Ilm oli imeilus ja Lumekuninganna tegi loodusega omi trikke:


 Järvel oli peal paks 10 cm paksune jääkiht, kuid jää oli nii läbipaistev, et kivid järvepõhjas olid näha:
                                     
                                         Jää peal oli tore liugu lasta ja ma nautisin seda täiel rinnal:


 Aga talvepäev on ju lühike ja seetõttu pidime edasi minema. Peagi jõudsimegi muinaskülla:

Küla küll oli, aga külast me ei leidnud ühtegi inimhinge. Küllap otsisid endale talveks soojema elupaiga:

Nuusutasin lõkkeaset, aga sellel polnud küll keegi pikka aega süüa teinud:

Mõni koer on kelgukoer, mina olen vankrikoer =)

Meil oli külakost kaasa võetud, ega siis muud ei jäänud üle, kui sõime selle ise ära:
 Aga suvel tuleme siia kindlasti uuesti tagasi. Kel veel huvi ajaloorännak ette võtta, siis sellelt leheküljelt siin leiab infot: KIRUVERE MUINASLAAGER.