Head uut aastat!

Rõõmurikast uut aastat kõigile!
Aastavahetus möödus oodatust rahulikumalt. Jäime koju, et Shelly'ga koos olla. Arvasime, et ehk ta väga palju ei karda, aga natuke ikka. Tulemus oli see, et Shelly ei teinud väljagi =). Ta ei ehmatanud mitte kordagi, vaid vaatas huviga värvilisi tulesid taevas. Hoidsin teda süles ja kui ma korra sammu tagasi astusin, sirutas Shelly oma kaela pikalt välja, et veel näha. Isegi ühe suure paugu peale, mis oli täpselt maja ees ja tervest kehast läbi käis - ei teinud tema teist nägugi. Olen väga rõõmus, et ei pidanud  kasutama pisikese hirmu vähendamiseks ühtegi nippi. Shelly oli ju vana rahu ise...
  Ilutulestik kestab kohati veel edasi, aga kuts jäi rahulikult magama =)

Täna lastakse rakette =). Esimesel võimalusel annan teada, kuidas Shellyl läheb/läks.
Head vana-aasta lõppu kõigile!

Esimene pahandus =)

 Esimene suurem pahandus juhtus mänguhoos. Jooksin Shelly'l eest ära ja kuna ta hakkas haukuma, astusin diivanile, et ta ei saaks mu jalgu taga ajada. Hetke pärast võttis pisike laualiniku äärest hammastega kinni ja niuhti oli linik põrandal. Õnneks, et küünal seekord ei põlenud. Korraks ehmatas ja siis tuli uudistama ning otsustas lähemalt uurida, mis sinna põrandale siis kukkus. Talle endale tekitas see segadust, mille peale hakkas  ta kõva häälega haukuma...

Vahvaid pilte Shelly´st

Peale hommikust söömist ja hullamist väsisid nii kutsu kui perenaine mõlemad (ema tehtud pilt)

Kalli-kalli

Oskan juba uriseda ...

... ja nunnu olla

Jana kingitud karvase öökulliga on nii vahva mängida...

et isegi tuttu jäädes võeti öökullike kaissu...

norrrrr....=)

 Tänu Janale, kes mulle need raamatud laenas, sain läbi loetud ka need raamatud: Jan Fennel'i "Koerakuulaja" ja "Koera parim sõber". Need olid väga õpetlikud, aga samas ka väga mõnusad lugeda. Jan on kirjutanud koeraraamatud teistmoodi, kui tavalised koeraraamatud. Nendes ei ole kirjutatud lihtsalt arvamusi, kuidas peaks koera kasvatama, vaid on kirjutatud, kuidas autor ise jõudis oma kasvatusmeetodini ning erinevaid õpetlikke jutte elust enesest. Mõnus lugemine nii enda harimiseks, kui ka lihtsalt igavate hetkede leevendamiseks.


 Üleeile käis kutsikat vaatamas mu sõbranna. Tal on kodus saksa lambakoer ja karmikarvaline foksterjer. Shelly oli temast väga vaimustuses ja ka vastupidi (nagu kipub kõigiga juhtuma). Praegu plaanime Shelly sotsialiseerimist foksterjeriga. Vaatame, mis saab =).

 Tere, mina olen shetlandi lambakoer Shelly. Ma elan viiendat päeva oma uues kodus. Merili jutu järgi olen ma väga tore ja tubli kutsu. Kirjutan teile veidi oma koeraelust ja koerustest.
Öösiti meeldib mulle magada Merili voodi ees, oma tekikese peal. Kella 6-7 ajal ma ärkan ja hakkan Merilit üles ajama. See käib nii: hüppan voodi najale ja niuksun. Vahel ka haugatan või urisen. Selle peale võtab Merili mind sülle ja viib mu pessa. Vahel jään ma magama ka, aga enamasti nõuan, et ta minuga mängiks. Peale mängimist söön. Pärast sööki lähen Meriliga õue. Vanaema õmbles mulle sooja vesti ja sellega pole mul külm. Pärast õueskäiku toimetan ma oma koeratoimetusi (mängin oma mänguasjadega, vaatan küülikut, närin konti). Ema ja isa arvates ei vaja nad enam äratuskella, sest olen parim äratuskell ning ka näod saavad puhtaks limpsitud =). Hommikuti olen ma tõeline mürakaru: jooksen mööda tube, hullan ja mängin kõigega, mis ette satub. Vahepeal löön hambad vaipa või kaminapuudesse. Oii, kuidas mulle meeldib närida. Mul on küll närimiskonte, aga kõige paremad on siiski ema kokaraamatud, lauajalad jne jne.
Nagu ma varem kirjutasin, meeldib mulle õues käimine. Aga ma harjutan ka toas 'potil käimist'. See läheb juba päris edukalt, sest ma saan iga kord maiust. Ma olen väga nutikas - ma ei tee kunagi korraga pissit ja kakat. Oma kavaluse tõttu saan ma siis lausa 2 maiust :D. Mõnikord juhtub minuga äpardusi, aga ma olen alles pisike ka.
Enne mind olid peres juba küülik Pätu (Jännufiine Margareta Mozart) ja kalad. Jänku nime pärast kutsutakse mind vahel ka Shellyfiine'ks. Küülikuga oleme juba päris headeks sõpradeks saanud. Ainult talle ei meeldi, et ma ta puuri lähen. Siis ta hakkab tagumiste jalgadega vastu põrandat taguma. Mina küll lubaksin tal oma pessa tulla.
Eile õppisin ma palliga mängima, aga üle kõige meeldib mulle sikutamismäng. Sikutamismängus hakkan ma suurest rõõmust urisema ja vahest isegi haukuma. Päeval ma põhiliselt magan. Vahepeal mängin ja õpin pisut trikke. Kõik pereliikmed on öelnud, et ma olen niiii tark kutsu. Trikid saan ma üsna ruttu selgeks, sest ma õpin neid mängu ajal ja maiust antakse veel ka *nom-nom*.
 Olen niiii armas, et kõigil on raske minust 'käppasid' eemale hoida ja tahavad mind koguaeg kallistada, süles hoida ja minuga mängida. Merili ütles, et need on kõige paremad jõulud (isegi ilma lumeta), sest ma olen tõeline rõõmurull, päikseline ja nutikas koer.

PILDISEERIAD MINU MÄNGUDEST, KOERUSTEST JA TUDUMISEST

Esimene video =)

Shelly esimesed trikid =) Ta on väga tark ja õpihimuline koer. Trikid saavad väga kiiresti selgeks. Õpetame nii maiustega kui ka mängu ajal. Kõik ei tule veel väga hästi, aga me õpime veel (alles 3 päeva õppinud). Praegu me õpime käpa andmist.

Fotoseeria sünnipäevast ja jõuludest

Meie Shellyl oli täna sünnipäev, ta sai 2-kuuseks.

Oi, ma leidsin kingid...

Ega keegi ei vaata?

Piilun natuke, mis siin sees on

Ei näe, tõmbaks pikali?

Aitan kingitusi lahti pakkida =)

Minu sünnipäeva- ja jõulukingid

Porgand on vitamiinirikas =)

Üks kõige lemmikumaid asju - tekike esimesest kodust

Tädi Tiialt saadud porgand, vanaema kingitud pall ja Jana katsikukink  =)

Ei tea kohe, millest alustada...

Näksiks alustuseks natuke porgandit

 Täna öösel magasin enda voodis. Shelly oma pessa ei läinudki, vaid magas mu voodi kõrval. Kogu öö oli rahulik. Ärkasin alles kell 6 hommikul, kui Shelly üritas voodisse hüpata ja niuksus. Viisin ta eemale ja võtsin ta sülle, natukese aja pärast jäi ta magama ja tõstsin ta pessa. Ta ärkas alles pool üheksa ning magas nii jumala rahulikult oma hommikusöögi maha.
  Käisime ka vanaema juures. Autosõit läks ilusti, alles Raplas hakkas pisike nihelema, sest tal oli pissihäda. Tegime peatuse ja ma pissitasin ta ära. Õues käisime veel põllul ja vanaema maja ees. Vanaema juures pidas ta end hästi üleval ja sai endale piiksupalli ja tädi Tiialt piiksuva porgandi. Koju jõudes käisime korra veel õues ja kuna vihma sadas ning oli sopane, tegime esimese käpapesu. See väga Shellyle ei meeldinud.
  Märkasin, et pisike kardab paigalseisvat autot, millel mootor töötab. Minuga koos ta aga autoni tuli =)

Jõulutervitusi Shelly'lt

 Sellist paharetti on päris raske pildistada. Istuda küll oskab, aga ega ma ise ka püsiks, eriti kui on mingi lilleke kaelas. Mõned üksikud pildid õnnestus aga ikka saada ja Shelly saab oma jõulutervitused ikka välja haukuda =).

Häid jõule ja rahulikku aega koos perega!
Mina igatahes olen nende jõulude ja oma 'jõulukingiga' väga rahul =).

Sotsialiseerimine

Eile käisime kaks korda õues. Esimene kord lillepoes ja teine kord Jana juures. Lillepoes Shelly värises ja oli kartlik, aga kui koju sai, oli nii rõõmus, et saba liputas koera. Peale seda oli ta toas, magas ja sõi ning siis läksime edasi Jana juurde. Jana juures tundis ta end väga koduselt ja jäi varsti magama. Ülejäänud aeg kuluski magamisele. Saime ka katsiku kingi-kvaliteetse kollase palli. Eile Shelly sellega mängida veel ei osanud, aga täna hommikul mängisime koos.
Olen Shellyt ka natuke õpetanud. 'Istu' on päris selge, 'lama' tuleb aegajalt ja 'oota' on täitsa hästi selge. Õpetasin täna talle ka käsklust 'koht', aga ta oli nii unine ja ei üritanudki liikuda kuskile. Muidu on ta terve hommiku olnud väga mänguhimuline ja pisut ulakaski. Jookseb ühest toast teise, tassib ja sikutab asju, üritab asju närida ja tahab kõiki mängima meelitada.
Päeva tippsündmuseks on aga alati söömine. Mats-mats ja otsas ongi. Söömiseks võib isegi kõige sügavama une seest üles tõusta.
Täna öösel oli Shelly tubli. Pesas ta ei maganud, kobis põrandale magama. Üleval oli ta kella poole nelja ajal ja siis päris pikalt. Vaatas jänest ja tatsas ringi. Enamasti magas ta mu madratsi kõrval, aga kui ma keset ööd üles ärkasin ja koera otsisin oli ta tatsanud madratsile, selg vastu mu jalgu ja magas seal. Tõstsin ta oma pessa ja järgmine kord kui ma üles ärkasin, magas ta mu kõhu kõrval. Hiljem ta enam minu voodisse ei proovinud ronida.
Hommik oli küllaltki rahulik, kui välja arvata ta müramängud. Käisime ka korra õues. Shelly pole enam nii arg ega ei lama enam ühe koha peal.

Päeva tippsündmus

Mul on kont

Võin isegi närimise ajal armas olla =)

Koer ja koer

Mis sest, et hambad ei võta veel hästi

Sõbrad tuduvad

                              

Maailma armsaim koer

Magasin öösel Shelly kõrval. Ärkamised oli 1 ajal, kell 4 ja viimane oli kell 6. Ei nutnud ega midagi, ainult lakkus nägu. Kell 7 sai kuts süüa ja tükk aega rõõmustas ringi. Kui kedagi üle pika aja näeb on ta lihtsalt niiiii rõõmus, et saba liputab koera.
Õpetasin talle täna ka natuke istumist. Mitte kaua, ta väsis ruttu ära.
Täna lähme õue ka. Eile hoidsime teda toas, et ta liiga stressis ei oleks. Kuigi ma ei saa öelda, et ta oleks stressis olnud. Ta pigem oli lihtsalt unine ja uudishimulik, aga paha tal küll ei tundunud olevat.
Pätuga on juba lood natuke paremad. Jänks enam ei karda, aga ligi ka ei lähe. Vahepeal panevad ninad kokku, aga muidu küülik jookseb ja Shelly vaatab. Ta väsiski vaatamisest nii ära, et heitis põrandale pikali.
Üksi Shelly ei jää. Kui ta pessa panna ja ise ära minna on ta hetke pärast kõrval tagasi. Isegi kui me sõime, magas ta tooli kõrval. Ta ei nuru toitu, mis on mulle eriti meelepärane.
Iseloom on tal lausa super. Rõõmsameelne ja rahulik, armastab mängida ja ringi joosta. Kogu pere on temast vaimustatud =).
Ljudmila andis Shellyle kaasa armsa kaisukoera ja see on tal nüüd pesas ja talle meeldib selle peal magada. Ka praegu magab ta pesas ja vahepeal piilub, mida Pätu teeb.

Shelly sai natuke süüa. Toit läks nagu niuhti ja kostus ainult mats-mats. Peale sööki tõstsime ta siis paberile ja nüüd ta magab seal. Üritame emaga ikka kutsikal järgi käia ja teda õigesse kohta viia, aga alati ei õnnestu. Eks ta ole alles väike ka.
Meil saabus ka väike üllatus ukse taha. Kaks mu klassiõde kuulsid, et sain kutsika ja tegid kiire külastuse. Shelly oli väga rõõmus ja õnnelik. Kui külastajad ära läksid jäi pisike kohe magama.
Kuulsime ära ka Shelly esimese haugatuse. Ennem on ta ainult niuksunud. Mängisin temaga ja järsku jäi ta istuma, ootas natuke ja haugatus kõvasti ja teravalt. Ma lausa ehmatasin. Rohkem auh'e pole me enam kuulnud =).

Kutsikas kodus

Jõudsime kutsikaga koju. Autos 5 min värises, aga siis rahunes maha ja jäi magama. Õues pissimisega ta peale autosõitu hakkama ei saanud. Lamas rohu sees kartlikult. Traksidega on ka juba harjutud, natuke suured on, aga varsti kasvab Shelly suuremaks. Koju tulles uuris tükk aega ringi ja nuuskis kõike. Küülikuga kokku saades kartsid mõlemad, kuigi Pätu natuke rohkem. Küllap nad varsti sõbraks saavad.
2 esimest pissit tulid vaibale. Peale unetudu tegi Shelly pissi õigesse kohta (ajalehele) ka sellele järgnenud kaka läks õigesse kohta. Kutsikas sai kiita ja maiust. Ta on väga hea haistmisega. Maius tahtis ennem otsa saada, kui pissi tehtud.
Muidugi ei saa ma mainimata jätta, kui armas ta on. Shelly on hästi pisike ja väääga pehme karvaga. Kõige ilmekamad on ta silmad... Oiii, ärkas üles. Pean minema =)

Tunni pärast Shellyle järgi!

Ettevalmistused on juba tehtud. Nüüd on puudu ainult koer =). Täna lahenes kutsika toidu probleem (aitäh Jana!). Garderoobis on nüüd ka liugustega sulguv 'aedik'. Sinna jääb kutsikas hiljem, kui tuleb hakata käima koolis. Uksed on päris kõrged, niiet veel pole vaja muretseda, et koer hüppaks üle.
Kui kutsikas koju tuleb, magan alguses tema kõrval. Ma tahan, et minu ja koera vahel oleks tugev side. Soovin, et Shelly usaldaks mind ja peaks mind alfa-emaseks. Loodan, et suudan oma soovid täita =). Kasvõi ainult koera heaolu nimel...

Mary Ray

Kuna ma olen kodus haige, siis kasutan aega ära. Vaatasin eile Mary Ray koeratantsu. Eriti usukmatu on see, kuidas ta suudab panna korraga liikuma nii bodercollie kui ka sheltie. Mõlemad koerad näitasid täielikku pühendumist ja uskumist omanikku. Kordagi ei vaadanud koerad kõrvale, silmside oli koguaeg olemas. Ütleks, et täiuslikke koeri on ikka olemas =).

Kõik algab algusest

 Täna kirjutan sellest, kuidas mu koeraarmastus peale hakkas. Ma ise arvan, et see juhtus 2010. aasta suvel. Põhjuseks naabripere uus koer koos kutsikaga. 'Harrastasin' igapäevaselt nende enda juurde vilistamist ja nendega mängimist. Kutsikas õppis isegi natuke istumist ja vanim koer õppis sitsima.
  Sellel suvel ja peale seda, hakkasin ma tõsisemalt lugema ja uurima koerte kohta. Alguses foorumitest ja entsüklopeediatest. Hiljem raamatukogu raamatutest ja varem kodus olnud nõukogudeaegsetest koeraraamatutest. Uurisin erinevate tõugude kohta ja hakkasin tuntumaid tõuge eristama.
  2011. aasta suvel sain oma 2 esimest koeraraamatut, käisin vaatamas ka bolonka ja arvatavasti Ameerika kokkerspanjeli kutsikaid. Suutsin ka ema neid vaatama viia. Sellel hetkel oli mul ainult üks soov: koer endale saada. Ema sain nõusse, aga ma ise kahtlesin kas ikka võtta. Kutsikad oleks saanud 2-kuuseks 7.septembril ja mul endal poleks olnud üldse aega. Ka mu teadmised polnud nii head. Lõpuks jõudsime otsusele, et neid kutsikaid ei võta ja koera võtmisele mõtleme kevadel.
 Peale seda hakkasin juba päris tõsiselt erinevaid tõugusid uurima. Shetlandi lambakoerad on mulle alati meeldinud, nad olid juba siis mu ideaalkoeraks. Emale sheltie'sid tutvustades oli alati vastuseks kui suured ja karvased nad on. Jätsin selle tõu oma algsest nimekirjast välja, aga hellitasin mõttes lootust edasi.
 Mu valikute juurde kuulusid nt: Austraalia terjer, bolonka, kääbusspits, norwichi terjer (norfolki terjeri ma välistasin kohe), cairn'i terjer, siledakarvaline foksterjer, westie, islandi lambakoer ja Hollandi ning Münsterlandi väike linnukoer. Suur arutlus oli meil ka teemal, kas võtta tõukoer, ristand või krants. Mina eelistasin tõukoera, ema mõtles vahel ka krantsi peale.
 Nagu ma ennem ütlesin ei loobunud ma soovist võtta sheltiet. Suur oli mu üllatus kui lugesin sheltiede iseloomu kohta: lapsele ei soovitatud kohe kindlasti sheltiet vaid colliet ja korterisse soovitati sheltiet veel vähem. See hirmutas mind nii väga, et ma pöördusin colliede poole (mu ema ei teagi seda). Uurisin neid ja nende pilte. Olin valmis võtma collie kasvõi korterisse, sest leidsin artikleid, kus colliesid peeti korteris. Arvasin, et piisava jalutusega ja aktiivsusega saab koer hakkama küll. Kuna ma teadsin aga oma ema arvamust (vähemalt olin selles kindel), loobusin ka sellest tõust.
 Järgmiseks otsustasin võtta kas norwichi või cairn'i terjeri. Ajapikku ma cairn'i terjeri lihtsalt unustasin ja kuna ma olin kuskilt kuulnud, et norwichi terjereid pole kuskilt saada, loobusin jälle. Ema mõtles juba cavalieri peale, sest sõbranna koeri kavatseti paaritada. Mina kahtlesin, sest süda tilkus ikka verd sheltiede pärast, aga soov koera saada oli suur. Ka mu ema ei suutnud valida bolonka ja cavalieri vahel. Jana, äkki sa mäletad, et kui me esimest korda kohtusime ja sa küsisid, mis koera ma tahaks, oli minu vastus shetlandi lambakoer, aga ema soovis sel hetkel cavalieri.
 Hakkasin suhtlema erinevate shetlandi lambakoerte omanikega (esimene oligi Ljudmila). Küsisin nii karva kui ka korteris pidamise kohta. Kirjast jäi mulle meelde, et jõuludeks olid plaanitud kutsikad. Esitasin hiljem veel paar küsimust ja rääkisin veel 4 sheltie omanikuga. Kui selgus, et cavalierid olidki tiined oli mu ema esimene mõte võtta cavalier. Arvutasin välja, millal oleks kutsikaid saada ja mulle tuli meelde, et ka Ljudmila koeral pidid samal ajal kutsikad olema. Otsisin kirja üles ja vaatasin Ljudmila kodulehte ja esimene asi, mida ma nägin, oligi see, et oli sündinud pesakond. Kirjutasin uuesti ja küsisin hinda jms. Kui sain teada, et koera oleks vaja ära broneerida, rääkisin emaga. Ja üllatus, üllatus ema oligi nõus. Üks 4-päevane kutsikas oli juba meie poolt broneeritud. Nagu on aru saada, oli shetlandi lambakoerani jõudmine raske ja aeganõudev, aga edukas.

Tahaks näha inimest, kes ei armastaks nii armast tõugu =)

Nende kõrvad ja ilmekad silmad...

Nende voogav karv ja värv...

Spanjeli pildid

 

Kutsikamaailm =) Tervelt 8 kutsikat (loe: paharette)

 Saime ka perelisa akvaariumisse: kuldkala Kulla, oto Oto ja tigu Theodor.