teisipäev, 26. detsember 2017

Shelly jõulud

Jõululaupäeva hommikul nägin, et kingitused olid juba kuuse all. Mul oli nii suur uudishimu teada saada, mis ma kingiks saan:

Hiilisin lähemale ja vaatasin, et ega keegi ei märka mind:

Pistsin nina kotti.... Oi, kui palju maitsvaid maiustusi seal oli... Limps-limps!

Jõulu esimesel pühal läksime perega matkama. Peaaegu kogu perega, sest sõjamehest Sander arvas, et tema on terve aasta metsas õppustel mütanud ning eelistas matka asemel arvutit. Ilm oli ilus, päikegi piilus pilve vahelt. Imetlesime talvist loodust:

Ega me jõulude puhul metsloomigi ära unustanud ning viisime neile külakostiks heina:

Meie makateel oli igasuguseid takistusi:

Aga mina olen ju tubli sportkoer ja leidsin kohe lahenduse pugedes okste alt läbi:

Äkki olin sattunud sügisesse metsa, kus ei olnud raasukestki lund:

Veidi maad edasi minnes aga olime taas talves. Jõudsime järve äärde ja ma läksin kohe uudistama, kas jää all kalu ka paistab:

Ema hakkas muretsema, et äkki kukun läbi jää vette ja nii pandi mind jälle rihma otsa =(


Tegime ilusast loodusest ja minust mõned fotod ka:

Nüüd oli aeg veidi käppasid  puhata ja keha kinnitada. Minu jaoks oli kaasa võetud  koeramaiustusi, teised pereliikmed jõid kuuma glögi:

Rändasime edasi:

Matka lõpus tegime veel ühe väikese puhkepausi:
 Oli väga vahva päev!
Kauneid jõule kõigile!

pühapäev, 3. detsember 2017

Mul käisid päkapikud

Lähen uurin, kas päkapikud juba käivad?
Ennäe käisidki ja tõid mulle kotitäie maiustusi: