Matkasell Shelly seiklused kodumaa sünnipäeval

Eestimaa sünnipäeval võtsime ette väikese matka Paunküla maastikukaitsealale. Loodus oli imeilus, päike paistis ja mu meel rõõmus. Eriti põnev oli see, et meie olime esimesed teerajajad, sest lume sees ei leidunud ühtegi jälge.

Kuid peagi tundsin, et minu käppadega on midagi lahti ja ma ei saa hästi kõndida, jooksmisest rääkimata. Isa siis uuris mu käpakesi ja selgus, et mul on käppade all suured lumepallid. Puhastasime need ära ning mõnda aega oli jälle kõik hästi. Pean lisama, et mu käpakesi tuli korduvalt lumekamakatest puhastada.

Kõndisime ja kõndisime kuni ühel hetkel olid meie ees olevale laudteele kukkunud suured puud. Mina kui tubli spordikoer otsisin kohe lahendusi, kuidas edasi minna.

Kui senini paistis taevas päike, siis äkki muutus ilm pimedaks ning hakkas sadama laia lund. Lund tuli nii palju, et muutusin viie minutiga lumememmeks.

Raputasin suurema lume maha ja läksin edasi.

Jõudsime järve äärde. Päike tuli taas pilve tagant välja ja ma uisutasin siledal järvejääl. Kuna oli Eestimaa sünnipäev, siis poseerisin ka teemakohasel pildil. Pealkirja pildile mõtles välja Merili ema.

"Sini-must-valge ja üks sammuv vapilõvi":

Pidasime järve ääres ka väikese pikniku. Ema ja isa jõid teed, minule olid kaasa võetud maitsvad maiused.

No ja siis leidsin ma tee pealt jäljed!!! Siiamaani polnud peale meie jälgede kuskil ühtegi muud jälge ja nüüd äkki olid kellegi suured käpajäljed keset teed! Minu käpajäljed olid nende kõrval poole väiksemad. Mina arvasin kohe, et need on hundijäljed, aga ema ja isa kahtlesid. Ega me vastust sellele ei saanudki, aga natuke kõhe oli edasi minna küll. Seetõttu keerasin otsa ringi ja hakkasin kodu poole tagasi kõmpima. Ega emal-isalgi muud üle jäänud ning tulid mulle järele. Õnneks hundiga me kokku ei põrganud, eks temagi kartis mind ja puges peitu. 

Oli väga tore matk ning ootan juba uusi seiklusi.

Agility Plussi võistlus

14. jaanuar toimus Maardus võistlus, mis meie jaoks möödus väga hästi. Rõõmustasime iga kord, kui tuli puhas rada, aga üllatus oli suur, kui nende puhaste radadega jõudsime ka esikolmikusse ning seda lausa kõikide radadega. Tulemuseks kolm puhast rada ning kolm kolmandat kohta. Kohtunik: Indrek Tirmaste.

Algas advendiaeg

Lõpuks ometi algas kauaoodatud advendiaeg ning mul hakkasid käima päkapikud. Tõttasin hommikul kohe kamina juurde vaatama, mida nad tõid. Korvikeses oli maius minule, väike kingitus Merilile, porgand Pätule ja linnutoit lindudele.

12.11 TAKO

Sai jällegi natuke võisteldud ning kolmest rajast jooksime kaks puhast rada. Esimeses jooksus oli juba alguses teada, et tunnel on suur peibutis, ning sinna Shelly ka rõõmsalt suundus. Teisi suuremaid eksimusi või segadusi ei tekkinud :)

15.10 Tako

15.10 toimus Tako võistlus, kus jooksime kolm rada ja saime ka kolm disklahvi. Esimesel jooksul oli suur segadus ja Shelly lõi end tunnelis ära. Teises ja kolmandas jooksus ei suunanud ma koera piisavalt ja ümbert tõkked muutusid tavalisteks tõketeks. Kuigi ühtegi puhast rada ei olnud, jäin ikkagi tulemusega ja koeraga rahule!

Shelly sünnipäev

Shelly sai 25ndal oktoobril juba 5-aastaseks!! Aeg kahtlemata möödub kiiresti, sest alles oli Shelly väikene kutsikas. Muidugi sai Shelly oma nimega tordi, tal käisid külalised ning ka trenni viidi nosimist. Ka oma kingitused sai Shelly kätte :)

Need maiused läksid trenni

Sünnipäevalaps

Külalisi oodates

Shelly oma kingitustega

01.10 Agility+ võistlus

Shelly on trennides kiiremini jooksma hakanud (põhjust ei oska öelda) ja seda oli näha ka võistluse sooritustest. Kolmest rajast jooksime kaks puhast ning ühe viiekaga (täiesti minu süü). See kord saime isegi poodiumile, nimelt õnnestus jõuda kaks korda teisele kohale, kusjuures ühel korral kaotasime esimesele kohale ainult 0.01 sekundiga.