Pole ammu kirjutanud, aga täna võtan end kokku. Hommik läks koristamisele. Väga palju asju sai koera pärast ümber tõstetud. Enam ei ole midagi, mis teeks koerale halba või mille ta ise katki teeks. Koeravõtus on midagi imelist... Veel toredam on see, kui sa saad enda lemmiktõugu koera. 19 päeva veel oodata ja siis on koer kodus. Mulle ei piisa enam raamatute lugemisest, videode vaatamisest ja koerafoorumite tuulamisest, tahan kutsikat väga-väga kannatamatult koju. Tänu minu ja ema puuduvale oskusele suud kinni hoida on meil sotsialiseerimiseks väga palju vabatahtlikke, kes viitsivad end peale jõule kodust välja ajada. Nädalas pooleks tunniks teist koera sotsialiseerimiseks muretseda pole ka võimatu ülesanne.

Meeldetuletus endale:
http://www.sheltieplanet.com/sheltie-barking.php