Mul on täna sünnipäev! Sain 5-kuuseks. Olen juba suur ja väga armas kutsa. Mul on ilusad silmad, titekarv hakkab vahetuma ilusa koheva kasuka vastu, mul on väga tore karvane saba ja vahvad kõrvad. Olen ka väga tark. Mulle meeldib Meriliga koos trikke õppida ja trennis käin ka.
Sünnipäevaks sain suure kondi ja reisiboksi. Nüüd saan autoga turvaliselt sõita trenni, maakodusse või vanaema juurde.
Ilmad on juba ilusad kevadised ja mulle meeldib väga õues käia. Tuule käes lendavad praht ja kuivanud puulehed nii vahvasti ja ma ajan neid usinasti taga. Jalutuskäikudega kaasnevad nüüd tõsised käpapesud, kuid ma hakkan sellega juba vaikselt harjuma. Luban Merilil ka oma hambaid pesta (neid jääb küll kogu aeg vähemaks, sest mul on hambavahetuse aeg), aga uued tulevad ilusad ja valged.
Tere! Leidsin sinu blogi sheltiede kohta googeldades :P Endal plaan ka lähitulevikus koer võtta. Mitte veel, uurin enne erinevate tõugude kohta. Kõige rohkem on silma jäänud just nimelt sheltied. Kas on tõsi, et nad kipuvad rohkem haukuma? Plaan võtta koer 2-toalisse korterisse, on ta üldse sobilik korterisse? Tõenäolselt peaks ta saama ka üksi hakkama kui olen koolis või tööl.
VastaKustutaTere!
VastaKustutaShelly elab 3-toalises korteris ja käime temaga seetõttu pikkadel jalutuskäikudel. Kartsin ka ise, et ta kipub haukuma, aga probleem pole nii hull. Praegu haugub vaid siis, kui me mängime või kuuleb mingit imelikku häält (nt. televiisoris teisi koeri). Uksekella või koputamise peale ta ei haugu. Meie ütleme Shellyle 'aitäh hoiatamast' või 'jäta'. Isegi õues teiste koerte peale enam ei haugu. Kõige tähtsam on see, et sa ise rahulik oleksid =). Mu ema pelgas alguses seda tõugu, kuid on Shellyst nüüd vaimustuses, sest ta on ilus, armas, heasüdamlik ja tark koer. Sheltie õpib väga kiiresti ja tahab tegutseda. Arvestama peab seda, et sheltiet võttes peab temaga palju tegelema (vajab palju liikumist ja vaimset tegevust), vastasel juhul võib ta igavusest natuke kodu hävitada =). Mina ise olen selle tõuga väga rahul (esimene koer ikkagi ja saan enda arvates päris hästi hakkama). Shelly õpib väga kiiresti ja saab seetõttu ruttu aru mida tohib ja mida mitte. Üksi olemist peab alguses harjutama, aga siis peaks ta üksi hästi hakkama saama. Üksi olles Shelly magab. Võin miinuseks tuua Shelly puhul nt. selle (ei pruugi teiste sheltiede puhul kehtida), et ta ajab autosid taga. Tee ääres peab väga ettevaatlik olema, et pisike auto ette ei hüppaks. Lõpetuseks: kutsika pidamine on alguses kindlasti raske, aga see läheb sujuvalt üle ja lõpuks on sul kodus tark ja kuulekas sõber =).
Kõike head soovides,
Merili
Tere,
VastaKustutaKirjutan võrdluseks oma koerast ka, kes on pärit sama kenneli B-pesakonnast. Ka meie elame korteris (suvel saab küll ka maal joosta), aga rohkem kui suurt ruumi tundub ta vajavat just seltskonda. Eelistab olla samas toas, kus isegi, või koridoris. Pikad jalutuskäigud kuuluvad ka meie päevakavasse, koolitamise osas mina nii usin ei ole kui Merili. Õpib see tõug küll lennult ja tahab väga inimese meele järele olla. Enamus probleeme on kergesti välja koolitatavad. Koduhävitamise suurim kahju on meil siiani üks harilik pliiats, mille Hesse kutsikana tükkideks näris. Üsna ruttu hakkas vahet tegema, mida võib närida ja mida mitte. Hesse on ka minul esimene koer ja temaga koos on hea lihtne koerapidamist õppida.
Haukuda tahab Hesse küll, aga konkreetsema käskluse peale üldiselt jätab järele. Kortermajas õpib vahet tegema oma trepikoja elanikel ja võõrastel ning võõraste peale paraku haugub ka. Samuti siis, kui mõni koer või laps akna alt lärmakamalt mööda läheb. Väga keelata ka ei taha, üritan samuti pigem piirata (selgeks teha, et 1-2 haugatust on piisav). Probleemiks on siiani, et üksi kodus olles vahel haugub, aga mitte igapäevaselt. Olen ka kuulnud, et mõni shelti on väga tubli ja ei haugu üksi kodus olles.
Hesse suur nõrkus on igasugused toikad, alates hernekeppidest ja lõpetades jõukohaste küttepuudega, mida ta kogu aeg ära tahab pätsata. Seda muidugi siis, kui keegi nendega parajasti midagi teeb.
Kokkuvõttes oskan minagi selle tõu kohta vaid kiidusõnu öelda, väga meeldiv kaaslane, kes tahab võimalusel alati kaasas olla ja ka kodustest tegemistest osa saada.
Anu