Shelly luges parajasti ajalehest uudiseid kui ma teatasin talle, et me läheme täna külla. Ta oli väga üllatunud:
Ta tahtis teada, kuhu me läheme. Ma siis selgitasin, et läheme vaatama collie kutsikat ja kassipoega. Selle peale tegi ta sellise rõõmsa näo:
Oma teel läksime mööda jõekaldast, kus puhkasid pardid ja nautisid mõnusat talveilma.
Shellyle linnud väga meeldivad (kuigi ta pole linnukoer =)) ja seetõttu jälgis ta tükk aega nende toimetamisi väga hoolega:
Külla jõudes oli Shellyl nii hea meel, et tahtis kohe uued sõbrad mängima kutsuda, kuid kahjuks ei mõistnud sõbrad tema mängulusti ja kassipoeg Britt peitis end lausa puu otsa.
Ka collie kutsikas pelgas algul külalisi ja püüdis end aias vaikselt ära peita. Tasapisi kogus ta siiski julgust ja ka Shelly mõistis, et ei tasu väiksekesega nii tormakas olla. Kutsikas Berry oli väga nunnu, pehme ja armas.
Toas olles leidis Shelly kohe tegevust, sest metssea nahka polnud ta varem näinud ja seda sai uudistada igast küljest ja isegi hambaga veidi proovida.
Kassipoeg oli väga uudishimulik ning lõpuks otsustas ta Shellyga siiski tuttavaks saada. Loomulikult oli seda alguses julgem teha perenaise süles olles.
Shelly näitas vastutasuks oma trikke ja siis oligi aeg koduteele asuda.
Oli väga vahva laupäevane pärastlõuna. Aitäh Riinale ja tema perele toreda vastuvõtu eest!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar