Uut aastat otsimas

Kõik muudkui räägivad saabunud uuest aastast. Tahtsin minagi seda uustulnukat oma silmaga näha ja läksime Meriliga teda otsima.
Oma teel kohtusime toreda lumememmega:

Metsas luusida oli vahva. Nuuskisin siin ja seal:

Leidsin keset lund kasvamas mõned seened, aga Merili arvas, et need küll süüa ei kõlba:

Seejärel märkasin hirmuäratavalt suuri käpajälgi. See loom pidi küll väga pirakas ja hirmsate küüntega olema. Minu käpajäljed on tema omast paremal (need kaks peaaegu nähtamatut jälge):

Võtsin julguse kokku ja läksin edasi. Nüüd kohtusin päris huvitava olendiga, kes oli endale üsna lumevaeses metsas selga tõmmanud täiesti sobimatu valge kasuka. Merili püüdis teda küll pildile saada, aga see tegelane oli väga kärme. Seetõttu on antud foto pärit internetist. Selgus, et see pisike oravasuurune loomake on nirk.

Olime juba päris pika matka teinud, aga uuest aastast polnud jälgegi. Seadsime siis sammud kodu poole. No ehk leian selle uue aasta siis järgmine kord.