Juuniorite EO koondise toetusvõistlus

Ma ei ole pikka aega võistlustel käinud, sest Merilil on olnud kogu aeg kiire =(
Aga ma tahan minna väga Slovakkiasse juuniorite European Open võistlustele. Palusin Merilit ja Merili ema-isa  ja lõpuks pika mangumise peale jäid nad nõusse. Kuna laupäeval toimus juuniorite EO koondise toetuseks võistlus, siis loomulikult võtsin ka mina sellest osa. Jooksin enda arvates väga hästi, aga millegipärast sain ikka kaks disklahvi. Pärast vaatasin video pealt üle ja selgus, et see oli puhta Merili süü! Eks me peame siis temaga rohkem trenni tegema!

 

Värvisin munadepühade puhul mune. Tulid välja väga ilusad:

Kevadet otsimas

Täna oli nii ilus päiksepaisteline ilm ja ma kutsusin oma pere metsa kevadet otsima. Mis nad ikka toas konutavad! Kalendris ka juba 12. märts ja märts ju kevadkuu. Läksime minu lemmik matkateele järve ääres. Lumi oli alles kõikjal maas ja vahepeal andis kohe täitsa lumes sumbata. Ja kui tee peal posti otsas kükitas lumememm, tundus mulle, et kevadet ei paista veel kuskilt.

Läksime siiski edasi:

Tee peal leidsin kitsejälgi ja uurisin, kuhu kitsekesed läksid. Jäljed viisid järvejääle, aga kuna järvejää peal oli juba vesi, siis ma igaks juhuks jääle ei läinud.

Vahepeal mängisime Meriliga.

 Mänguhoos kaotas Merili oma kinda. Mina olen tubli koer ja oskan kaotatud kinda tagasi tuua.

Ronisime mäe otsa ja sealt pidime jälle alla ronima. Algul mõtlesin, et lähen trepist, aga trepp oli lume all ja tundus kahtlane.

 Seetõttu tuiskasin alla kindlal maapinnal.

Vahepeal otsisin hoolega kevadet küll siit ja sealt, aga ei leidnud.

Mäest üles ja alla ronimine väsitas päris ära ja kõht läks ka tühjaks. Nõnda siis tegime järve ääres väikese teejoomise ja söögipausi. Söömise ajal avanes miljonivaade päiksepaistelisele järvele.

Kuigi ilm oli ilus ja õues oli tore, kripeldas mul südames, et ma siiani mingeid kevademärke ei leidnud. Noh lumi ju tõesti sulab ja järvejää samuti, aga see oli ka kõik.
Aga tagasiteel muutus mu meel rõõmsaks kui märkasin, et puudel on juba urvad ja pajudel pajutibud. Jah, kevad on juba käes!

Uus sõber Kessu

Mul käis eile külas üks väike sõber. Ta on austraalia lambakoera kutsikas Kessu. Pean ausalt ütlema, et ta oli esialgu minu jaoks liiga elav ja tal olid väga teravad hambad, aga muidu üks igati vahva koeratüdruk. Kui ta liiga ülemeelikuks läks, pugesin diivani peale tema eest peitu, aga õhtu lõpuks õppis ta diivanile hüppamise selgeks =) Hiljem, kui ta ära väsis, sain  temaga rahulikult koerajuttu ka rääkida.
Loodetavasti kohtume juba õige pea.

Ilusat sõbrapäeva!

Küpsetasin hommikul perele südamekujulisi pannkooke:

Parim kink sõbrale ja endale!

Merili õpilasfirma Glassy disainis ilusad klaasist veepudelid. Pudeli peal on väga minu välimusega rebane, sest rebane on Jaapanis puhta rikkumata looduse sümbol. Vee joomine on väga kasulik ja mina näiteks joongi ainult vett ja sellepärast olengi nii sportlik ja tubli! Komplekti juurde kuuluvad veel pudeli termoümbris ja retseptiraamat vee maitsestamise retseptidega.

ÕF Glassy  tegemisi saab jälgida Facebook´ist: https://www.facebook.com/opilasfirmaglassy

Mina aitasin Merilil ja Merili emal kujundada reklaamplakatit eilse õpilasfirmade laada jaoks. Eks natuke ka tänu minu abile sai Merili firma eile vilistlaste lemmiku preemia.

Kas nüüd võib juba käpajälgi tegema hakata?

Peaaegu valmis

Uisutamas

Kuna järvejää oli sile ja paks, siis läksime järgmisel päeval uisutama. Päike paistis küll hästi heledalt, aga ilm oli päris külm, lausa  -13 kraadi. Minul küll uiske pole, aga oskan ka käppadega väga hästi liugu lasta. Isal on oma uisud, aga Merili ja ema pidid omavahel uiske jagama:

Kuna ilm oli ikka päris külm ja käpad hakkasid jää peal külmetama, siis soojendasin käppi sooja teki peal ning ühtlasi valvasin ka asju:

Kuna isa on meil uiskudel kõige osavam, siis näitas ta meile katkendit oma vabakavast =)